Selleks, et meie koolipere saaks rohkem tuttavaks meie majas liikuva ja töötava välisvabathtliku, küsisime tema käest mõned tutvustavad küsimused.
Tutvusta ennast
Minu nimi on Aleix (hääldatakse Aleš) Claramunt, olen 20-aastane ja pärit Hispaaniast, täpsemalt Katalooniast.
Mõned huvitavad faktid minu kohta
Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja uusi inimesi kohata. Mulle meeldivad informaatika ja tehnoloogia ning samuti armastan ma üldiselt loomi.
Oled nüüd siin olnud umbes nädala. Mis on sind siiani kõige rohkem üllatanud?
Kõige rohkem on mind üllatanud klasside suurus ning see, kui tõhusalt ja hästi kool on korraldatud. Ma saan aru, miks Eestit tuntakse ühe maailma parima haridussüsteemiga riigina. Kõik tundub väga tõhus ja hästi organiseeritud.
Kas elu siin või koolikeskkond erineb märgatavalt sinu kodumaast?
Jah, kindlasti. Üks suurimaid erinevusi on klasside suurus. Kataloonias, kus ma elan, on klassides tavaliselt umbes 27 õpilast või isegi rohkem. Siin, kus klassid on väiksemad, saavad õpetajad minu arvates pöörata õpilastele rohkem individuaalset tähelepanu ja ka tunde on lihtsam korraldada. Veel üks asi, mis mulle väga meeldib, on liikumispausid. Mõnikord peatame tunni mõneks minutiks ja jalutame läbi kogu koolimaja. Minu arvates on see väga hea mõte. Mäletan, et kui ma ise õpilane olin, õppisime mõnikord kolm tundi järjest ilma kordagi püsti tõusmata. Seetõttu meeldib mulle see erinevus väga.
Milline hetk klassiruumis või vahetunnis on sinu esimese nädala jooksul olnud kõige lõbusam või meeldejäävam?
Kõige meeldejäävam hetk oli siis, kui Varvara tutvustas mind ühele inglise keele klassile. Õpilased küsisid minult isiklikke küsimusi minu enda, Hispaania ja Kataloonia kohta ning mulle väga meeldis neile vastata. See oli väga lõbus.
Mis innustas sind liituma Euroopa Solidaarsuskorpuse programmiga ja miks valisid just Eesti?
Lõpetasin hiljuti tarkvaraarenduse õpingud ja tahtsin oma elus midagi muuta. Sain aru, et ma pole kindel, kas tahan tulevikus töötada ainult programmeerijana. Seetõttu tundus Euroopa vabatahtliku töö projekt mulle suurepärase võimalusena avardada oma silmaringi, kogeda midagi täiesti teistsugust ja avastada, mida ma tegelikult tulevikus teha tahan. Valisin Eesti, sest tahtsin minna kuhugi, mis erineks Hispaaniast. Mind huvitas eriti Põhja-Euroopa ning Eesti äratas minu tähelepanu oma haridussüsteemi tõttu ja ka sellepärast, et Eesti läheduses on palju riike, kus ma pole kunagi varem käinud. Seega tundus Eesti mulle väga huvitava kohana, kus aasta aega elada.
Milliseid tegevusi, projekte või hobisid plaanid selle aasta jooksul kooliperega jagada?
Üks valdkond, mis mind huvitab, on robootika ja tehnoloogia. Võib-olla saan tulevikus aidata mõne tunni läbiviimisel või luua väikeseid robootikaga seotud projekte. Praegu arendame veel erinevaid ideid. Samuti tahaksin osaleda kehalise kasvatuse tundides. Võiksin tutvustada mõningaid mänge, mida ma nooremana Kataloonias mängisin. Võib-olla on mõned neist Raasiku õpilaste jaoks uued ja loodetavasti saavad nad neid mängides hästi aega veeta.
Sinu lemmik eestikeelne sõna või väljend esimestest päevadest?
Tõenäoliselt „Tere hommikust“, sest see on üks eestikeelseid väljendeid, mida ma praegu kõige rohkem kasutan.
Midagi, mida sa enne Eestisse tulekut Eesti kohta ei teadnud?
Helkur. Ma ei teadnud, et pimedamal ajal peaks helkurit kandma. Jonathan rääkis mulle sellest, kui ma saabusin, ja minu jaoks oli see päris huvitav, sest Hispaanias meil sellist asja eriti ei ole.
Sinu sõnum või soov kõigile Raasiku Kooli õpilastele
Mul on alati hea meel teiega rääkida. Võite minult küsimusi küsida, saame jagada oma kultuure ning võin teile rääkida Katalooniast või Hispaaniast. Ja kui saan teid kuidagi aidata, annan alati endast parima.
Nii et ärge olge häbelikud – tulge julgelt minuga rääkima!
