Infovahetuse hea tava Raasiku Koolis
Infovahetuse huvigrupid
1. õpilased
2. õpetajad ja teised kooli töötajad
3. lapsevanemad
4. valla allasutused
5. KOV
Infokanalid
1. Õpilastega suhtlemisel on peamiseks infovahetuse kanaliks eKool, kus on üleval
kõik õppetööd puudutav informatsioon (v.a tunniplaan, mille leiab õpilane kooli
koduleheküljelt). Kui õpetaja kasutab Google Classroomi, Opiqut, Wizerit jm
õppetööd rikastavaid keskkonda, on viited nende keskkondadeni jõudmiseks samuti
lisatud eKooli. Õpilane saab lisainfot kooli koduleheküljelt, mille vaatamist suunab
aineõpetaja ja klassijuhataja.
2. Õpetajad kasutavad omavaheliseks suhtluseks e-maili ja Google Hangouts
keskkonda. Jooksvad küsimused õpetajaskonnale esitatakse Google Hangoutsis,
pikemat planeerimist nõudvad tegevused, personaalsed küsimused või küsimused, mis
eeldavad kõikide õpetajate poolt vastamist, edastatakse e-maili teel. Google
Hangoutsi kasutamise eeliseks ja ka ootuseks on, et küsimusele saavad vastata kõik
liikmed, kes antud vestlusesse on kaasatud. Nii vastab esitatud küsimusele esimene
inimene, kes antud küsimusele vastust teab ja infovahetus on kiirem ning jagatud.
3. Lapsevanematega suheldakse Stuudiumi vahendusel. Lapsevanematel tuleb Stuudiumi
külastada igapäevaselt. Lapsevanemate koosolekud protokollitakse ja protokoll
saadetakse vanematele tutvumiseks samuti eKooli vahendusel.
4. Valla allasutustega toimub suhtlus e-maili vahendusel.
5. Kohaliku omavalitsusega toimub suhtlus e-maili teel ning läbi dokumentide
haldussüsteemi Amphora.
Vastamise aeg ja viis
- Õpetaja tööaeg on valdavalt 8.30-15.30 ja vastamine kõnedele ja kirjadele toimub
valdavalt sellel ajal, õpetaja soovil ka väljaspool antud aega.
- Kirjadele vastame esimesel võimalusel, kuid arvestame võimaliku ooteajaga.
- Suuname õpilasi e-kirja kirjutamisel tähelepanu pöörama ka kirja vormistamisele.
Meelespea e-posti kasutajale
Tehke vahet ametlikul ja isiklikul kirjavahetusel. Allolevad juhised on ennekõike meelespea
ametlikus kirjavahetuses.
- E-suhtluses tuleks eelistada e-maili aadressi kujul eesnimi.perenimi@….
- Kontrollige regulaarselt oma e-postkasti. Ametlikud teated loetakse edastatuks, kui
need on saadetud Teie e-posti aadressile. See tähendab, et kirja mittelugemine ei
vabasta Teid kirja sisust tulenevast kohustusest.
- Vastake e-kirjale esimesel võimalusel. E-kirjadele peaks üldjuhul vastama hiljemalt
viie tööpäeva jooksul. Kui vajate pikemat mõtlemisaega, siis andke sellest teada.
- Tuvastage ennast. Igale kirjale ja sõnumile lisage oma ees- ja perekonnanimi.
- Lisage kirjale alati sisule vastav Teema ehk Subject. Infotulvas eristatakse oluline
mitteolulisest just kirja pealkirja järgi, seepärast peab pealkiri kajastama teate sisu.
Ebasobivad peakirjad on: Selline asi, Mõte, Teadmiseks, Huvitav jms
- Kirjutage selgelt ja lühidalt ning lugege tekst enne saatmist (mitu korda) üle. Heaks
tooniks on lugupidav ja asjalik sõnakasutus, korrektne kirjakeel ja terviklikud laused.
Vältige pikkade tekste kuskilt mujalt kopeerimist.
- Teatage kirja manusest. Kirjaga faile saates lisage alati teksti teave selle kohta, mida
saadate. Pealkirjastage lisatud failid korrektselt. Tundmatuid ja võõrastelt saadetud
elektronkirjade manuseid ei ole soovitav avada turvalisuse eesmärgil.
- Andke teada, et ootate tagasisidet. Kui soovite kirjale vastust, tuleb seda oma kirjas
selgelt väljendada ning lisada tähtaeg, mis ajaks oodatakse vastust. Vastasel juhul võib
saaja võtta Teie kirja sisu teavitava informatsioonina.
- Kontrollige adressaati. Kui kirja saajaid on rohkem kui üks või see saabub listi
aadressil, siis vastates jälgige, kellele vastuse saadate.
- Jälgige, et e-postkast ei ummistuks.
- Ärge edastage võrgus levivaid ahelkirju.
- Kustutage mittevajalikke kirju regulaarselt.
- Suurte tähtedega kirjutamine võrdub karjumisega.
- Elektronkiri koosneb kolmest osast:
- tervitusest (nt Tere!);
- kirja sisust (info, mida soovitakse edastada);
- lõpp-sõnast (Parimate soovidega ja eraldi real saatja nimi ning vajalikud andmed).
- Teadmiseks kirja saatmisel:
- Saaja: saaja elektronaadress – kirjutab saatja
- Koopia: kirja koopia saaja elektronaadress – kirjutab saatja, kui soovib, et kirja koopia jõuaks kolmanda osapooleni
- Pimekoopia: kirja saajad, keda kirja koopia ja teised pimekoopia saajad ei näe (tuleb kasutada näiteks andmekaitse eesmärgil, kui edastatakse üldinfot paljudele e-mailidele korraga)
- Teema: miks kiri saadetakse – kirjutab saatja, teema peab olema lühike ja võimalikult täpne ning võimaldama kirja hiljem postkastist leida
