100 päeva õpetajaks olemisest…

Õpetaja Reelika Virma räägib oma esimesest sajast päevast õpetajana nii: “100 päeva õpetajaks olemisest… 100 päeva on mõnes kontekstis päris pikk aeg, kuid kui mõelda mõne Raasiku Põhikooli õpetaja tööstaažile, siis minu 100 tööpäeva täitumine polekski justkui midagi märkimisväärset.

Aga… samas on,  sest ma olen endiselt siin ja mulle siin meeldib. Olen rahul, et valisin Raasiku Põhikooli oma kooliõpetaja karjääri alustamiseks ning Raasiku valis minu. Tegelikult võiks öelda, et Tiia Kroonmäe valis minu ja uskus minusse, sest temata ei oleks ma teed Raasikule kindlasti leidnud. Aitäh, Tiia!

Oma esimese 100 tööpäeva jooksul olen enam-vähem selgeks saanud kõikide õpilaste nimed (sorri 6.-9. klass, teie seas veel mõni kelle nime ja nägu kokku ei vii), suutnud ennast ekooli toimimisega kurssi viia, korraldanud spordinädalat ja klassidevahelist tantsuvõistlust, käinud võistlustel ja muidugi tavatunde enam-vähem edukalt läbi viinud. Enam-vähem, sest suuri ebaõnnestumisi pole küll olnud, kuid alati saab paremini. Õppimisprotsess on igatahes pidev, mina õpetan õpilasi ja nemad panevad mind pingutama, katsetama ja õppima.

Olen saanud kinnitust, et kehalise õpetajaks õppimine oli hea valik. See tulenes minu soovist mitmekülgsete tööpäevade järele, kuid kehalise andmise tegelik pluss on ikkagi asjaolu, et tööl saab käia dressides ning keegi ei vaata sind imelikult.

Usun, et järgnevad 100, 200, 300 jne päeva tulevad veel huvitavamad, naljakamad ja kogemust andvad kui esimesed 100.”

Direktor Reelika ütleb õpetaja Reelika kohta, et õpetaja on veidi tagasihoidlik: “Ta on juba jõudnud korraldada kõiki lapsi hõlmava võimlemispeo, toonud koju mitmeid medaleid spordivõistlustelt ning asub juba sellel reedel meie kooli esindava rahvaste palli võistkonnaga teele Viljandi poole. Koolis tekib alati kerge ärevus, kui lahkub väga edukas olnud õpetaja (nagu Tiia seda oli) ja asemele tuleb keegi noor. Meie uus kehalise kasvatuse õpetaja on aga näidanud, et temas on teotahet ja julgust asju ette võtta. Loodame, et ta on veel kauaks meiega!”